Eduard Vilde
Vildel
tuli organiseerida esimene nädalalehest suurem Eesti ajaleht, tuli hankida ulatuslikumalt
kaastööd ning luua suurem kirjasaatjate võrk. Ajalehe sagedam ilmumine nõudis kiiremat
toimetamisprotsessi, sõnumite värskust ja lisaks nõudis kasvav lugejate arv sisu
mitmekesistamist. Tagantjärele pidas Vilde ajalehe omandamise kavatsust hulljulgeks
ettevõtteks, mille nurjumist ta ei kahetsenud. Kui Eduard Vildet lõpuks ,,Postimehe"
toimetajaks ei kinnitatud, jäi ta sama ajalehe reapalgaliseks kaastööliseks. (Sõgel, Eesti
kirjanduse ajalugu III köide, 179-180)
Järgnevad aastad olid rahutuim ajajärk Vilde elus. 1888. aasta lõpuni elas ta Tartus,
ajutiselt ka linna lähedal maal. Seal valmis tal jutustus ,,Rõugearmid". Järgmise aasta algul
peatus kirjanik Tallinnas, kus ta oli paar kuud Linnateatris näitlejaõpilaseks, kuid edutult.
Mais-juunis asjus Vilde Karjakülla, kus tal valmis novell ,,Mustad leegid". Siis töötas ta