Degas, Renoir, Monet
Isegi vastupidi, nende pärandit on tema
töödes näha. Inimesena oli Renoir teiste kunstnike seas pisut veider.
Omaenda sõnul polnud tal kunagi kunstniku temperamenti. Ta kutsus end
maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ent kriitikud
kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast
stiilist uude. Renoir iseloom oli tagasihoidlik. Prantsusmaa ja Saksamaa sõja
puhkedes loobus Renoir talle pakutud ohvitseriauastmest ning võitles
reamehenda eesrindel. Isegi restoranis tellis ta meelsamini ube ja kartuleid
kui kaaviari. Eelistas maalimist käimisele: 1901. a kunstnikul 60. eluaastat
ning tema kuulsus oli kandunud üle maailma. Seks ajaks oli ta aga juba
läbinisti liigesereuma vintsutada. Renoir kolis soojemale maale, Lõuna-
Prantsusmaa rannikule. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Ta suutis
parematel päevadel ateljees pisut käia, kuid paranemine oli vaevaline. Peagi
Renoir tõdes: "Mina loobun