Eduard Viiralt
Maa. Rahvas.
Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta
puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias.
1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase
stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast teame temalt töid nagu
"Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür) ja
"Jutlustaja" (1932, lito) ning realistlikumatest "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude"
(1936, puugravüür) ja "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk).
Sõjapäevadel sündisid Viiralti "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta),
"Viljandi maastik" ning "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto)
ja teised tuntud ning vähem tuntud tööd.
Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, kuid sürrealism ja teised Pariisi
mõjud on tunda ta hilisemates töödes
annaabi.ee 
