Üks neist oli nii ränk, et ajalehed teatasid kirjaniku hukkumisest. Remarque’i loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Tema kangelased jõuavad sellele arusaamale sageli lähedase inimese kaotuse kaudu. Remarque ise on end määratlenud „sõjaka patsifistina“. Tema eesmärgiks ei ole lugejat kasvatada, vaid ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Tema romaanid, mida traditsiooniliselt on vaadeldud realistlikena, koosnevad seostatud episoodidest, tegelaste mõtisklustest olukorra üle ja reaktsioonidest ümbritsevale. Aastal 1916, 18 aasta vanuselt alles kooli lõpetanud, pöördus Remark I maailmasõtta Saksamaa rindele. Sõjas kogetud õudusi suutmata unustada tundis ta tungivat vajadust sellest kirjutada.
Teosed- ,,Katk", ,,Võõras." E.M.Remarque (1898-1970) Loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Tema kangelased jõuavad selle arusaamale sageli lähedase inimese kaotuse kaudu. Teda on peetud abstraktseks humanistiks- tema lähenes sellest, etu tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Ta ei tahtnud lugejaid veenda ega kasvatada, vaid ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Romaanid (mida vaadeldakse realistlikena), koosnevad seostatud episooodidest, tegelaste mõtisklustest olukorra üle ja reaktsioonidest ümbritsevale. Loomingut võib iseloomustada kui- 1. Individualistlikku, sest see keskendub üksikisikule, 2. Ideoloogiaskeptilist, kuna kindlaid hindamiskriteeriume ja lahenduse ei pea kirjanik võimalikuks. Teosed ,,Elusäde", ,,Kolm seltsimeest", ,,Tagasitulek."
See romaan on raamatu "Läänerindel muutuseta" järg. Romaan "Taeval ei ole soosikuid" (1961, e.k 1991) "Varjud paradiisis" 1971. See oli tema viimane romaan. Loomingule iseloomulikud jooned Remarque´i mõjutas sõda ning ei suutnud unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Remarque on öelnud, et ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada, vaid ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Tema romaanid, mida traditsiooniliselt on vaadeldud realistlikena, koosnevad seostatud episoodidest, tegelaste mõtisklustest olukorra üle ja reaktsioonidest ümbritsevale. Tema loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Tema kangelased jõuavad sellele arusaamale sageli lähedase inimese kaotuse kaudu, kuid surma ohvriks võib langeda ka tundmatu, kelle inimlikkus paljastub lähivaates. Surma põhjused võivad olla erinevad - vägivald, väljapääsmatu olukord, haigus, õnnetus või
inimene, vaid surm. Tema kangelased jõuavad sellele arusaamale sageli lähedase inimese kaotuse kaudu. Tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Just sellisest läh enemisest on teda peetud abstraktseks humanistiks. R emarque ise on end määratlenud " sõjaka patsifistina". Remarque on öelnud, et ta ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada, vaid ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Tema romaanid, mida traditsiooniliselt on vaadeldud realistlikena, koosnevad seostatud episoodidest, tegelaste mõtisklustest olukorra üle ja reaktsioonidest ümbritsevale . Remarque loomingut võib iselomustada kui individualistlikku, sest see keskendub üksikisikule. ideoloogiaskeptilist, kuna kindlaid hindamiskriteeriume ja lahendusi ei pea kirjanik võimalikuks. Pilt lupe velez
annaabi.ee 
