Realism Eesti kirjanduses
naturalismile teed tasandama. Alates aastast 1891 avaldas ta seal korduvalt tõlkeid Lääne-
Euroopa realistide töist ja selgitas uue voolu põhimõtteid ja olemust ka juhtkirjades.
Seega püstitati ostekui omaaegne "eluläheduse" loosung, mis siitpeale muutus
kirjanduselu tulipunktiks. Tekkis sõnavõtte poolt ja vastu. Realism oli muutunud
päevaküsimuseks, asi liikus ja tagajärjed ei lasknud end kaua oodata.
Eesti realistilik külajutt, mille kirjutamist Grenzstein oli õhutanud, muutus varsti
moeasjaks ja mitmed andekad kirjanikud asusid selle kirjutamisele. Juhan Liiv, August
Kitzberg, Eduard Vilde ja Ernst Särgava kujunesid varsti kõige silmapaistvamaiks uue
voolu viljelejaiks.
2.Juhan Liivi jutustused, temaatika
J. Liivi külajutt ''Igapäevane lugu''. Kõik jutud algavad sellega peale, et kuskil midagi
iseäralist sünnib, et kuskil midagi saab sündima või et kuskil midagi on sümdinud, millest