Maailmakirjandus IV
ja almanahh mis mõlemad kannavad nime ,,Realism". Leiti, et tuleb kirjutada täpselt elust maha (fotorealism),
mida ka mõned autorid ka üritasid teha ja jäid kuulsusetusse minevikku. 50Ndatel tekib realistlikus konseptsioonis
muudatus. Kuna siiani on olnud kirjanik see kes kirjutab nii nagu talle tundub õige (18.sajandi kirjanikul ei olnud
ilukirjanduslikku eeskuju).
Realismil ei olnud sellist manifesti nagu romantismil, pigem oli iga kirjanik ise oma manifest. Siit sünnib
realismiteooria mis ei ole ühtne kõigi autorite puhul. Nii tekib küsimus et kes on realist, nt kas Balzac ja Stendhal
on ikka realistid kuna nende teostes on ikkagi romantilisi elemente. Kuigi ka teistel kirjanikel nagu Dickens on ka
romantilisi momente, siis ei saa ikkagi neid romantikuteks pidada vaid tegemist on ikkagi realistidega.
Gustave Flaubert sajandi keskel pärast Edgar Allan Poe enamvähem iseseisvalt tekib esile teatud nõudlikkus
kunsti suhtes
annaabi.ee 
