Kirjandusteooria ning ajalookirjutus
mõtlemislaadi ning teoreetilise mõtlemise pidurit humanitaarteadustes. Kuid narratiivile
leidub ka palju toetajaid ning seda on hakatud tunnustama mitte kui tühipaljast vormi, vaid
kui teatavat laadi diskursust, mille sisu ongi vorm.
Narratiivi ja ajaloo vahekord tõstatab kirjandusajaloos esile tähtsa probleemi: kirjandusliku
modernismi ja realismi vahekorra selgitamise. Paljude arvates loobuti üleminekul realismislt
modernismile narratiivi vormist kui ka huvist ajalootõeluse kujutamise vastu. White aga
väidab, et modernism ei hüljanud narratiivsust, ajalugu ega realismi. Modernism avastas
narratiivis keelelise ja troobilise sisu, mis võimaldas esitada ajalugu mitmemõõtmelisena,
mida 19. sajandi realism ei suutnud nii hästi teha. See näitab, et moodne kirjandusteooria on
ühtlasi ka ajalookirjutuse teooria.