Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
Autor püüab siiski anda
ajastust ja muistsetest eestlastest võimalikult realistliku pildi. Tegemist pole panoraamse
ajakäsitlusega, vaid pigem isikuromaaniga. Ajalooline romaan 1930ndate kontekstis asub
loogiliselt loomulikul kohal. Tema romantilise diskursi põhiteljeks oli rahvusliku identiteedi
kinnistamine: kodutütarde ja noorkotkaste liikumine. Sellisena oli ajalooline romaan
kooskõlas tollal valitseva mõtteviisiga.
Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" (1936) kõige realislikum romaan vabadussõjast.
Romaani kohale kerkis heroilise võitluse aura, see pidi kujutama midagi suurt ja ülevat, looma
romantilise müüdi õpilsast võitlusest kodumaa iseseisvumise nimel. See raamat aga ei kujuta
ülevate hingede võitlust ega heroiseeri vabadusvõitlejaid.
August Mälgul on realistlik stiil, pindmine kujutamisviis, hästi loetav. Tema ajaloolise proosa
tippteos on Põhjasõjaaegne romaan ,,Surnud majad" (1934). Kesksel kohal on kodu
annaabi.ee 
