Korvõielised Eesti elustik ja elukooslused Sander Rautam Ege Lehtsaar Kätlin Küttis 2011 Süstemaatika Sugukonna üldtunnused · Nad on peamiselt rohttaimed, sagedamini vahelduvate lehtedega, ilma abilehtedeta. · Õied on koondunud korvõisikutesse, ümbritsetud üldkattega, mis koosneb ühe või kahe realiselt või katusekivijalt asetunud kattelehtedest. · Õiepõhi on paljas, või kaetud kilejate soomustega või karvadega. Kuna õiepõhjal asetseb hulk väikesi õisi, siis on korvõisikul üheainsa õie välimus, eriti neil juhutudel kui korvõisikud on väikesed. · Tupp puudub või tema asemel soomused, harjased või karvatutid sulgjatest või lihtsatest karvadest, mis jäävad vilja külge. Sugukonna üldtunnused · Õiekroon moodustub viiest kokkukasvanud kroonlehest.
Linnatingimusi taluvad serbia kuusk (Picea omorika) ning torkav kuusk (P.pungens), mis on tuntud ka nn. hõbekuusena, kuid mis üldjuhul (vähemalt liik; aga esineb ka sorte!) ei kuulu tänapäeva trendipuude hulka. Seega sobivad kuused, nagu ka nulud eelkõige pargi- või parkmetsapuudeks kas grupiti või üksikult (olenevalt liigist). Harilik kuusk (P. abies) on tänuväärt liik ka kõrgemaks hekiks ja elavmüüriks, istutades neid 1-realiselt 0,8...1m vahedega. Käesoleva õppeaine praktikumides tutvutakse järgmiste kuuseliikidega: Picea abies - harilik kuusk P. glauca - kanada e. valge kuusk P. mariana - must kuusk P. pungens - torkav kuusk (,,hõbekuusk"); valgusnõudlik!!! Sobib kalmistule, sh. sordid P. omorika - serbia kuusk, ning eneseharimise mõttes ka P. engelmannii- engelmanni kuusk P. jezoensis - ajaani kuusk (peamiselt kollektsioonides) P
annaabi.ee 
