Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil
parteide kättemaks keisririigile). Õigus seaduseid tõstatada, blokeerida, avaldada
riigikantslerile umbusaldust jne.
Piirkondlike monarhiate kaotamine, liidumaade ehk administratiivüksuste teke. Püüe
lämmatada piirkondlikku separatismi, riigi suunitlus unitaarriigi tekkeni ja halvakspanu eri
osade autonoomiapüüdluste suhtes (Prantsuse mudel kui tsentraliseerituse etalon).
Rahvahääletus kui uus võimuhoob presidendi jaoks (realiseerumatu, kasutatud vastupidiselt
Hitleri poolt võimule tulemise ühe abimeetodina).
Parteisüsteem: parempoolsed Saksa Rahvapartei (lib), Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad
kons.), Tsentrum (katol.), Saksa Demokraatlik Partei (end. Vabad kons), Natsionaalsotsialistlik
Töölispartei, Baieri Rahvapartei & vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatlik Partei, Kommunistlik
Partei (omakorda oponendid). Weimari vabariik kui parteide ohver.
SAKSAMAA LIITVABARIIK (AL 1949):