Juriidiline isik on abstaktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime Õigusvõime on võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See võib olla kas täielik õigusvõime või osaline õigusvõime. Täielik õigusvõime on harv nähtus. Pädevus on õigus kehtestada õigust. Saame rääkida ka eraõiguslikust pädevusest(lepingunormid kui pädevus). Riik võib määratleda kõigi teiste pädevuse, sh ka enda pädevuse. 3.Riigi filosoofiline mõiste Riik kui inimõiguste realiseermise institutsioon. Inimõigusi ei saa tagada ilma riigita. 4.Riik kui riigiaparaat. III RIIK KUI TEADUSE ESE 1. POLITOLOOGIA uurib erinevaid riigi tüüpe (vabariik, monarhia), riigi poliitilisiinstitutsioone (parlament), riigi allakäike, demokraatia teooriat, riiki rahvusvahe lisessuhtlemises. 2. POLIITILINE SOTSIAALTEADUS see on puhtalt empiiriline distsipliin, sotsioloogia osa, mille meetodiks on nt arvamusküsitlused. 3. RIIGIFILOSOOFIA tegeleb küsimusega ,,Miks riik?" 4
jagamatust). Riigi faktiline suveräänsuse ulatus: enamik riike on oma huvide välispoliitilisel teostamisel seotud paljude teiste riikidega, kuuludes mitmesugustesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, liitudesse ja paktidesse, kes määravad tema suveräänse tegutsemise piirid. Riik peab arvestama teiste riikidega suheldes nende huvidega. Riigi enda huvide 2 realiseermise võimalused on oluliselt sõltuvad tema majanduslikust ja sõjalisest võimsusest ning poliitilisest autoriteedist. Piiratud suvenäärsus: tekib nt sõja kaotanud riigil võitja- riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (liidud, föderatsioonid). Suveräänsus puudub: riik, kellel ei ole võimalik välis- ega sisepoliitiliste asjaolude analüüsi
annaabi.ee 
