Lõppjääk: 500x20= 10000 Kauba kulu: 46000 10000= 36000 Müügitulu: 6000+3000+42000= 51000 ( Müük müügihinnas) Realiseerimiskasum: 5100036000= 15000 (Müügitulu kaubakulu) Realiseerimise rentaablus: 15000: 51000= 29,41% ( Kaubakulu/ Müügitulu x 100) · Perioodiline ja KKM (Kaalutud keskmine meetod) Keskmine hind 46000:95=484,21 Varu jääk: 484,21x20=9684,20 kr Kauba kulu: 460009684,20=36315,80 kr Realiseerimiskasum: 51000 36315,8= 14684,2 Realiseerimisrentaablus: 14684,2: 51000= 28,79% (Kaubakulu/Müügitulu x 100) · Pidev varude arvestussüsteem ja FIFO Et lõppjääki leida, tuleb algusest lõpuni kõik läbi arvestada Tehing Ostud Müügid Lõppvaru Algjääk 15 x 400= 6000 6000/15 Müük 10 x 400= 4000 60004000=2000 (5 x 400) Ost 80 x 500=40000 2000+40000=42000(5x400+80x500)
Suurima varude maksumuse bilansis annab FIFO meetodi kasutamine. Varude ligikaudne hindamine Majandusüksused võivad sattuda olukorda, kus varusid ei ole võimalik inventeerida, kuid varude ligikaudset suurust on vaja teada. Samasugune olukord tekib ka siis, kui on vaja planeerida optimaalset varu. Sellise olukorras kasutatakse suhtarvu realiseerimirentaablus, mis eeldatakse teatud ajavahemikul jäävat konstantseks. Realiseerimisrentaablus =( realiseerimiskasum : müügi netotulu) x 100% Näide Olgu varude soetusmaksumus arvestusperioodi algul 50000 . Ostude maksumus arvestusperioodi jooksul on kas teada või hinnatav (planeeritav), näiteks 150000 . Kaubaressursi maksumus on seega 200000 . Perioodi (neto) müügitulu on samuti teada või planeeritud 180000. Kogemuslik realiseerimisrentaablus olgu 30%. Müüdud kaupade kulu moodustab sel juhul 70% netokäibest (100%-realiseerimisrentaablus)
annaabi.ee 
