Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika
Seega tuleb enne
pärilikkuse teemaga jätkamist veel kord õhutada, et nüüdisaegses psühholoogias ei ole mitte
ühtegi tuntumat kontseptriooni, kus kriminaalse käitumise pärilikkusest räägitakse n-ö
jäikdeterministliukus võtmes. See, mida eri uuringutes on püütud ja püütakse kindlaks teha,
on teatavad pärilikud eelsoodumused ehk osa indiviidide suurem tõenäosus pärilike faktorite
mõjul kujuneda kurjategijaks kui teisel. Kas sellised eeludsed tegelikkus realieeruvad, sõltub
omakorda keskkonnamõjutustest, mis ühel juhul niisuguseid eelsoodumusi võimendavad ja
teisel juhul edukalt neutraliseerivad. Näiteks väikelaste uuringutega on näidatud, et
omandamisest keskkonna mõjul, iseloomustab agressiivsus lapsi juba varases eas. Kõige
kõrgemad füüsilise agressiivse käitumise näitajad theti ühes uuringus kindlaks kolme aasta
vanusetel lastel ning mitte murdeealistel ja noorte täisealiste, kui on kõrged kriminaalse
aktiivsuse näitajad
annaabi.ee 
