Kulumine suureneb sideaine sisalduse suurenedes sõltumata karbiidi valmistamise viisist. Kroomkarbiidi valmistatakse tavaliselt kahel erineval viisil: Cr2O3 taandamisel 11 ja sellele järgneva Cr pulbri karbidiseerimisga (astmeline meetod) või Cr2O3 otsese karbidiseerimisega (otsene meetod). TTÜ-s on välja töötatud Cr3C2-Ni kermiste saamise meetod reaktsioonpaagutuse teel. See seisneb metalse kroomi, grafiidi ja nikli pulbrite jahvatamises kõrgenergeetilises jahvatusseadmes attriitoris. Jahvatamise käigus aktiviseerub kroomi pulber sedavõrd, et järgneval kuumutamisel vesiniku keskkonnas moodustub karbiid juba 900 oC juures (tavatehnoloogia järgi 1450 oC).Edasisel temperatuuri tõusul Ni-Cr-C eutektikum sulab (1180 oC) ja ümbritseb eelnevalt tekkinud karbiidiosakesed. Seega saadakse karbiid ja sulam ühe operatsiooni käigus. Saadud
34). Sellele järgnevad keskmise ja jämedateralised WC-Co ning TiC-NiMo kermised. Kõige väiksema kulumiskindlusega on Cr3C2-Ni kermised. See on tingitud eelkõige nende jämedateralisest struktuurist. Cr3C2-Ni kermistes toimub paagutuse käigus tormiline karbiiditerade kasv, mistõttu pole senini õnnestunud valmistada Cr3C2-Ni kermiseid terasuurusega alla 4 µm. Ainult reaktsioonpaagutuse teel saadud kermiste terasuurus on ca 3 µm, millest ka nende kermiste veidi suurem kulumiskindlus. Vaatamata katsetulemuste suurele hajuvusele on selge tendents, et kulumine väheneb kermiste kõvaduse kasuga (joon.35) Samas on näha, et sama kõvadusega 60 kermised erinevalt kulumise kiiruselt üksteisest mitu korda.. Seega materjali kõvaduse
annaabi.ee 
