001-11 15 400 9,63 001-02 Kivinemine 7000 4,38 7,23 001-12 toatemperatuuril 9000 5,63 001-03 11 000 6,88 001-13 11 000 6,88 6 JÄRELDUSED Kipsi jahvatuspeenus on oluline sideaine ja vee reageerimise aktiivse reaktsioonipinna tagamise seisukohalt ja segu plastsuse vajalike väärtuse saavutamise seisukohalt [1]. Kõrge jahvatuspeensus tähendab suuremat tugevust. Kipsi jahvatuspeenuse määramiseks võetud 50 grammist kipsist jäi sõelumise lõpul jääk sõelale keskmisena 4,8 g, kipsi jahvatuspeenus on seega 9,6 % (kipsi esialgsest massist). Kipsi võib lugeda eriti peeneks materjal. Kips sõeluti mehaanilisel teel ja sõelaga nr 02.
· termiliselt so. aurutamisega kivistatavad sideained · autoklaavselt (lubi + kvartsliiv) 5.3 Toorained · Mineraalsed sideained: savi, lubjakivi · Tööstusjäägi ( põlevkivi tuhk) 5.4 Tootmise põhietapid: · lähteainete ettevalmistamine (tooraine kaevandamine, purustamine, jahvatamine, doseerimine, homogeniseerimine) · lähteainete termiline töötlemine (põletamine-jahutamine) · põletamisel saadud produkti jahvatamine (küllaldase reaktsioonipinna tagamine) 5.5 Sideainete omadused. · Veevajadus. Väljendatakse standardkonsistentsiga(vahel ka normaalkonsistents) so. vee hulgaga, mis on tarvilik hüdratatsiooniprotsesside kulgemiseks ja vajaliku töödeldavuse andmiseks ning sideaine terakeste märgamiseks. · Tardumine. Paigaldamise seisukohalt oluline tardumine s.o. faas, kus sideaine taigen kaotab plastsuse, kuigi ei võta veel vastu välisjõudu.
pl.tsementi: happekindlad, aluminaattsemendid). Kivistamise tingimused jagunevad: normtingimustel (niiskus ja 20 oC) kivinevad sideained, termiliselt (aurutamisega) kivistatavad sideained, autoklaavselt. Toorained: looduslikud kivimid, tööstusjäägid (pl.tsemendil: 75-78% lubjakivi, 22-25% savi) Tootmine: lähteainete ettevalmistamine (kaevandamine, purustamine, jahvatamine, doseerimine, homogeniseerimine), termiline töötlemine (põletamine/jahutamine), produkti jahvatamine (küllaldase reaktsioonipinna tagamine). Lisandid: inertsed (ei seo lupja, ega reageeri tavatingimustel sideaine koostisosadega jahvatamata liiv), aktiivsed mineraalsed koostisosad (seovad lupja, parandavad korrosioonikindlust, veepüsivust jt. omadusi kütuse tuhad, räbud, põletatud savid), orgaanilised lisandid (tardumist ja kivinemist reguleerivad ning jahvatamist hõlbustavad jm. lisandid). Omadused ja vastavuskriteeriumid: keemilised omadused, veevajadus, tardumine,
looduslik kips, mis kuulub seega portlandtsemendi toorainete hulka. 4.3.Sideainete tootmine Tehnoloogiliselt koosneb sideaine valmistatamine kolmest põhietapist: I lähteainete ettevalmistamine (tooraine kaevandamine, purustamine, jahvatamine, doseerimine, homogeniseerimine) II lähteainete termiline töötlemine (põletamine-jahutamine) III põletamisel saadud produkti jahvatamine (mille eesmärgiks on küllaldase reaktsioonipinna tagamine) Need põhietapid sisaldavad omakorda mitmeid erioperatsioone. 4.4.Tsementide teised koostisosad ja lisandid Tähtsaim põhikoostisosa on portlandtsemendi klinker ja selle kõrval kõrgahjuräbu, põletatud kildad jms. eriomadustega anorgaanilist materjali, 4.5.Sideainete omadused ja vastavuskriteeriumid Sideainete keemilistest ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest vaatleme keemilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. Vastavuskriteeriumiks nimetatakse kindla määramismeetodi
annaabi.ee 
