Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, ses sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine ehk rebestumine ja keemiline murenemine ehk porsumine. Mõnikord eriti mullateaduses, eristatakse ka bioloogilist murenemist. Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine ehk rebenemine toimub kivimiosakeste- mineraalide- temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Ööpäevased temperatuuri kõikumised on eriti suured kontinentaalses kliimas, näiteks kõrbes. Jahedas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole suur (nt. tundras), tuleb appi vee külmumine. Kivimi pragudes olev vesi jäätub ja paisub ning surub kiiluna kivi lõhki
Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Toimivate välisjõudude järgi eristatakse: - Füüsikalist murenemist e. rabenemist - Keemilist murenemist e. porsumist - Bioloogiline murenemine Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine rabenemine toimub kivimiosakeste (mineraalide) temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel (nt päeval päikese käes mineraalid soojenevad ja paisuvad ning õhtul jahtuvad ja tõmbuvad kokku). Kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise, mis laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivimist eraldub mõni kild. Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline, lõppfaasis aga keemiline murenemine.