Itaalia referaat
1919-1920 sagenesid tööliste ja talupoegade väljaastumised, töölised moodustasid vabrikute
ja tehasenõukogusid. 1919 asutati fasistlik partei. Võimu haaramiseks korraldasid fasistid
28.10.1922 nn. marsi Rooma. Kuningas Vittorio Emanuele III nimetas fasistide juhi B.
Mussolini 31.10.1922 peaministriks. Esialgu võisid ka teised parteid legaalselt tegutseda, aga
1925 eemaldati nende esindajad valitsusest ja 1926 nad kõik keelustati. Kehtestati
monopolistliku kapitali kõige reaktsioonilisemate jõudude totalitaarne fasistlik diktatuur.
Fasistid kaotasid kodanik-dem. Vabadused, ning arreteerisid A. Gramsci ja teised
fasismisvastaste organisatsioonide juhid. 1929. aastal sõlmis fasistlik valitsus sobingu
Vatikaniga, mis tagas katoliku kiriku toetuse. 1930. aastatel kujunes korporatiivne riik:
parlament asendati fasistliku partei, fasistlike ametiühingute
ja ettevõtjate esinduskojaga. Välispoliitika oli totalitaarse diktatuuri kindlustamiseni
mõõdukas. 1930