Antiikfilosoofia
misega tunnetatav tõelise olemise maailm. Kuid tõelist olemist käsitas Platon ideede
maailmana, mis on kõigest muust sõltumatu ja kulmineerib ülima hüve idees. Ideed
on liikumatud, muutumatud ja igavesed, nähtumuslik maailm seevastu muutlik,
3
mööduv ja alalises voolamises. Oma riigiteoorias, mis tugines tema psühholoogiale,
levitas Platon Sparta eeskujust innustatuna reaktsioonilis-aristokraatlikku pseudo-
kommunismi. Platoni õpilane, kuid mõnes mõttes tema vastane, antiikaja suurim ja
mitmekülgseim õpetlane Aristoteles lõi oma aja ulatuslikema teaduste süsteemi.
Püsivaimat mõju on avaldanud Aristotelese rajatud loogika, eriti otsustuste, järelduste
ja eksijärelduste õpetus. Aristoteles arendas loogikat kui üldist teadusliku tunnetus-
metodoloogiat. Seejuures käsitas ta tunnetamist peamiselt kui üksiku tuletamist
annaabi.ee 
