"reaktsioonigaliivmullad" - 1 õppematerjal

Biotoopid

tõstavad liigirikkust umbrohud ja prahitaimed  vähem levinud ja haruldased liigid säilivad reeglina niidetavatel aladel (Soomaa luhtade näide)  üldise elurikkuse säilimiseks on vajalikud nii niidetud kui karjatatud alad, kuid nende vahekord peab olema tasakaalus (suurim probleem: puisniidud muutuvad puiskarjamaadeks) 4) palurohumaade tüübirühm  tekkinud palumetsadest - sekundaarsed  toitainetevaesed happelise reaktsioonigaliivmullad  jagatakse kuivadeks ja niisketeks  kasutatud karjamaadena  hõre puu- ja põõsarinne: mänd, kask, kadakas  liigivaesed, peamiselt kõrrelised  6 taimekooslust Natura 2000 süsteemis  4030 – Euroopa kuivad nõmmed  6270 – Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad 5) nõmmerohumaade tüübirühm   tekkinud nõmmemetsadest raie või tulekahjude tulemusena, samuti sööti jäänud maade taimestumisel - sekundaarne