Sünkroonmootorid on kas 380V või 6kV. Sünkroonkompensaatorid ja türistorkompensaatoreid nimivõimsusega üle 10MW kasutatakse tööstuse elektrivarustuses harva. Ventiilkompensaatorid mitte ainult ei kompenseeri reaktiivvõimsust, vaid parandavad ka elektrienergia kvaliteeti. Nad kompenseerivad nii aeglaselt kui ka kiirest muutuvat reaktiivvõimsust. Kiirelt muutuva reaktiivvõimsuse korral kasutatakse tavaliselt palju lihtsamaid reaktorkompensaatorseadmeid. 3.11 Reaktiivvõimsuse allika võimsuse ja asukoha valik Reaktiivenergiaallikate asukoha ja võimsuse valik on tehnilis-majanduslik probleem. Need võib paigutada: 1) tarbijate vahetusse lähedusse või nende klemmidele, 2) võrgu sõlmedesse (näit. grupikilpidesse), 3) alajaamadesse madalpinge lattidele Esimest moodust nimetatakse individuaalkompensatsiooniks, teist gruppikompensatsiooniks ja kolmandat tsentraalseks kopensatsiooniks.
Seda kike kokku nimetatakse kondensaatorseadmeks. Snkroonmootorid on kas 380V vi 6kV. Snkroonkompensaatorid ja tristorkompensaatoreid nimivimsusega le 10MW kasutatakse tstuse elektrivarustuses harva. Ventiilkompensaatorid mitte ainult ei kompenseeri reaktiivvimsust, vaid parandavad ka elektrienergia kvaliteeti. Nad kompenseerivad nii aeglaselt kui ka kiirest muutuvat reaktiivvimsust. Kiirelt muutuva reaktiivvimsuse korral kasutatakse tavaliselt palju lihtsamaid reaktorkompensaatorseadmeid. 3.8. Reaktiivvimsuse allika vimsuse ja asukoha valik Tavaliselt paigutatakse reaktiivvimsuse allikas: 1. ksikute elektritarbijate vahetusse lhedusse, ka tarbija klemmidele 2. Vrgu slmedesse, niteks madalpinge jaotuskilpidesse. 3. Alajaamadesse, hendatuna madalama pinge lattidele. Esimest nimetatakse individuaalseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Teist grupiviisiliseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks.
annaabi.ee 
