c. Jääb samaks d. Suureneb 2x e. Suureneb 4x 7. Kui keha mass on m ja kiirus v, siis keha kineetiline energia on a. Mv2 b. (mv)/2 c. Mv d. m v2 / 2 8. Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis (mitu) a. putuka joonkiirus väheneb b. Putuka joonkiirus Suureneb c. Putuka nurkkiirus väheneb d. Putuka nurkkiirus sureneb 9. Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? (liikumine, mille põh kehast eemale paiskuv keha osa) (mitu) a. kiirkaater sõidab jõel b. Õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. Suusataja tõukab ennast keppidega edasi d. Rakett liigub kosmoses 10. Suletud e isoleeritud süsteemi korral (mitu) (mehaaniline koguenergia on jääv) a. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on konstantne b. Süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 ??? c. Süsteemi koguimpulss on konstantne d
jääb samaks d. suureneb 2 korda e. suureneb 4 korda Küsimus 7 Kui keha mass on m ja kiirus v, siis keha kineetiline energia on Vali üks: m v2 (m v 2)/2 (m v) /2 mv Küsimus 8 Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis Vali üks või enam: a. putuka joonkiirus väheneb b. putuka joonkiirus suureneb c. putuka nurkkiirus väheneb d. putuka nurkkiirus suureneb Küsimus 9 Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? Vali üks või enam: a. rakett liigub kosmoses b. õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. kiirkaater sõidab jõel d. suusataja tõukab ennast keppidega edasi Küsimus 10 Suletud ehk isoleeritud süsteemi korral a. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on konstantne b. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 c. süsteemi koguimpulss on konstantne d. süsteemi koguimpulss on 0 Küsimus 11
Alatskivi 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin enda refereeritavaks teemaks reaktiivliikumise, sest antud teema on huvitav ning nõuab detailset käsitlust. Samuti leidus reaktiivliikumist tutvustavaid andmeid nii internetis kui ka raamatukogus, mille tõttu tundus referaadi koostamine piisavalt asjakohane, ning on olemas ka isiklik huvi uurida reaktiivmootoreid, nende ehitust ja reaktiivliikumisega seonduvat. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv gaasi- või vedelikujuga, mis avaldub vastumõjuna ehk reaktiivjõuna. Kui eemale lendava joa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. 1.REAKTIIVJÕUD
Et nad saaksid kiikuda, peaks ema istuma kiige toetuspunktist: 4x lähemal, kui laps. 6. Kui keha kiirus väheneb 2x siis keha kineetiline energia väheneb 4 korda - kineetiline energia on võrdeline kiiruse suurusega. 7. Kui keha mass on M ja kiirus V, siis keha kineetiline energia on (mv2)/2 8. Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis putuka joonkiirus suureneb. 9. Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? a)õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi. b)rakett liigub kosmoses. 10. Suletud e isoleeritud süsteemi korral süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0, süsteemi koguimpulss on konstantne. 11. Juku surub 20 sek. väikse maja seina jõuga 20 N, kuid maja ei liigu paigast. Juku poolt tehtav töö on 0J. Kui nihe on 0, siis ka töö on 0. 12. Keha massiga 5 g liigub kiirusega 5m/s. Kui suur on keha impulss ühikuks (kg x m)/s)? 0,015 (kg x m)/s 13
Et nad saaksid kiikuda, peab ema istuma kiige toetuspunktist 4 korda lähemale kui laps Kui keha kiirus väheneb 2 korda, siis keha kineetiline energia a. väheneb 4 korda Kui keha mass on m ja kiirus v, siis keha kineetiline energia on (m v 2)/2 Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis b. putuka joonkiirus suureneb Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? c. õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi d. rakett liigub kosmoses Suletud ehk isoleeritud süsteemi korral b. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 c. süsteemi koguimpulss on konstantne Juku surub 20 sekundi vältel maja seina jõuga 20 N, kuid maja ei liigu paigast. Juku poolt tehtav töö on c. 0 J (keha ei liigu) Keha massiga 3g liigub 0.015 kiirusega 5 m/s