Sel juhul koostatakse koormusgraafikud ja leitakse 30-minutiline maksimumkoormus: kus kk I - koormatuse tegur ja n - elektritarbijate arv grupis. Elektritarbijate grupi sltumatu t puhul leitakse tenosuslikult kige koormatuma vahetuse koormus. Elektritarbijate suure hulga puhul, kui nende omavaheline koost on tielikult juhuslikku laadi, leitakse arvutuslik koormus installeeritud koormusest: , kasutades nudlustegurit kn. Samuti saab leida reaktiivkoormuse: , kus on elektritarbijate grupi keskmine vimsustegur. Nudlusteguri suurus on harilikult kn = 0,15..0,95 ning selle tpne vrtus leitakse ksiraamatutest vastavalt hoone/ehitise tbile. Keerulisemate koormuste korral tuleb veel arvestada, et koormuste maksimumid harilikult ajaliselt ei kattu, mistttu nende summa letab tegelikku vrtust. Seda arvestatakse samaaegsuse teguriga Ksa ja Ksr vastavalt aktiiv- ja reaktiivkoormustele: Aktiivkoormuste puhul harilikult Ksa = 0,9.
Türistori tüürnurka määratakse siinuskõveral alates hetkest, mil antud türistoril tekib positiivne anoodpinge. Ühefaasiliste alaldite korral on selleks siinuspinge nullhetk. Kolmefaasiliste alaldite puhul sõltub faasinurga alghetk ja reguleerimisvahemik alaldi skeemist. Voolukõvera kuju, nullhetk ja sellest tulenev türistori sulgumishetk sõltuvad koormuse iseloomust. Aktiivkoormuse korral langeb voolukõver kokku pingekõveraga. Reaktiivkoormuse, nt. induktiivsuse olemasolu korral tekib pinge ja voolu vaheline faasinihe, türistorlülitiga ahelas moonutub voolukõvera kuju ning voolukõvera nullhetk saabub pingekõvera nullhetkest hiljem. Ühefaasiline poolperioodalaldi (standardtähistus M1) koosneb ainult ühest pooljuhtdioodist või -türistorist (joonis 4.17). Seda kasutatakse praktikas harva, sest tema väljundpinge pulsatsioon on väga suur. Alaldatud pinge Ua keskväärtus aktiivkoormusel sõltub tüürnurgast
Vaadeldava sõlme kompenseerimistundlikkuse saab põhimõtteliselt määrata võrgu püsitalitluse arvutusega. Selleks sobib näiteks kasutada talitluse opti- meerimisplokiga püsitalitluse arvutusprogrammi. Seda on suhteliselt lihtne kasutada olemasoleva võrgu kompenseerimisküsimuste analüüsimisel, kuna andmebaas on olemas ning võrgu õige ja kitsendusi arvestava talituse tagab programm automaatselt. Kompenseerimisseadme lisamist vaadeldavasse sõl- me saab modelleerida sõlme reaktiivkoormuse vastava vähendamisega ∆Q i võrra ja talitluse arvutustulemusest saab leida sellele vastava võrgu aktiiv- võimsuskao vähenemise ∆ δPi . Sõlmele vastav võrgu aktiivvõimsuskao kom- penseerimistundlikkus on siis analoogselt (3.24) ∆ δ Pi ηi = (3.28) ∆Q i ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE
alalispingeallikast. Vaheldi pinge-ja vooludiagrammid on toodud joonisel1.8, b. Väljundpinge positiivse poolperioodi vältel on lüliti VT1 suletud ning pinge väljundis Us = +0,5Ud. Väljundpinge negatiivse poolperioodi vältel on lüliti VT2 suletud ning pinge väljundis Us = +0,5Ud. Enne kui üks lüliti sulgub, siis teine avaneb, kuid sellegipoolest on mõlemad lülitid hetkeliselt suletud ning lühistavad alalisvoolu toiteahela. Voolu teekond reaktiivkoormuse korral on näidatud joonisel 1.8, b. Vabavoolu dioodid VD1 ja VD2 tagastavad mootori M reaktiivenergia toitevõrku. Kuna Us on positiivne ajavahemiku 0 < t < 0,5T kestel, juhib voolu transistor VT1 või diood VD1. Alates hetkest, kui Is muutub negatiivseks juhib poolperioodi alguses voolu diood VD1. Seega juhivad vabavoolu dioodid voolu siis, kui vool ja pinge on vastassuunalised. Joonisel 1.8, c on toodud ühefaasilise täissild-pingevaheldi jõuahela skeem. Skeemi mõlemad
annaabi.ee 
