Kobras
loovad nad paisude abil üleujutatud alasid, et toidule lihtsamalt ligi pääseda. Üksiti kaitseb
üleujutus kopra pesaurgude ja -kuhilate sissepääse röövlite ja talvepakase eest (Järva, 2011).
8. KOBRASTE LEVIK
10
Kobras on Eestis levinud kõikjal. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise
ja väheste looduslike vaenlaste tõttu. Laialt levinud Euraasia metsa- ja metsastepivööndis.
Eestis lasti viimane kobras 1841. a. Reaklimatiseeriti uuesti 1957. a. ja levis ka ise Pihkva
poolt.
Kobras levis varem kogu Euraasia metsavööndis aga hävitati inimeste poolt suure osa. Huvi
kobraste küttimise vastu oli tingitud sellest, et koprast saab rohkem kui mõnest suurest
ulukist keskmiselt, mis tähendab, et kasutama hakati nahka, liha ja väärtuslik kopranõret.
Üheks halastamatu jahtimise põhjuseks, vähemalt kevadperioodil, võis olla seegi, et
kopraliha lubatu süüa ka paastuajal. Nii juhtuski, et 19. ja 20
annaabi.ee 
