Usu reformatsioon
Ta tölkis Piibli prantsuse keelde (1523-1528).
Kuigi esimene osa oli määratud avalikule pöletamisele, ei jätnud ta tööd pooleli, ta leidis palju toetajaid humanistide ja teoloogide hulgast. Kuigi
kuningale ei olnud ta algus meeltmööda isik, kuid hiljem oi ta kuninga bibliotekaar ja printsi kasvataja. 1520 jöudsid ka Lutheri seisukohad
Prantsusmaale, kuid Pariisi Sorbonne'i ülikool, mis oli tunnustatutd katoliikliku teoloogia keskusena, pidas vajalikuks ohule reageeridda ning möned
pöletati tuleriidal, Järgmine kord, kui seda propageeriti kuningalossis olid tagajärjed hullemad.
HUGENOTID
Luterlusest suuremat poolehoidu leidis kalvinism. 1540 hakkas see kiiresti levima löinaosas, mistöttu kuningas löi nn Tulekoja, mis saatis ketsereid
tuleriidale. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks (vandeseltslane). Nende eripära oli, et körvuti tösiste usuliste kalvinistidega,