§10. Reaaltoimingud Reaaltoimingute hulka kuuluvad kõik need administratsiooni toimingud, mis ei ole otseselt suunatud õigussuhte loomisele, vaid mille eesmärgiks on faktiline tulemus. Neil ei ole olulist omadust - regulatiivsust. See ei tähenda muidugi seda, et reaaltoimingutel puudub üldse õiguslik tähendus. Reaaltoimingud peavad olema kooskõlas kehtiva õigusega ning nende sooritamine võib teatud juhtudel kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Näiteks reaaltoiminguga kahju tekitamine. Vastavalt põhiseaduse §le 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Õigus- ja reaaltoimingute eristamise peamiseks kriteeriumiks on seega suunitlus. Õigustoimingute otseseks eesmärgiks on õiguslikud, reaaltoimingutel faktilised tagajärjed. Oluline on eristada ka avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke reaaltoiminguid.
§10. Reaaltoimingud Reaaltoimingute hulka kuuluvad kõik need administratsiooni toimingud, mis ei ole otseselt suunatud õigussuhte loomisele, vaid mille eesmärgiks on faktiline tulemus. Neil ei ole olulist omadust - regulatiivsust. See ei tähenda muidugi seda, et reaaltoimingutel puudub üldse õiguslik tähendus. Reaaltoimingud peavad olema kooskõlas kehtiva õigusega ning nende sooritamine võib teatud juhtudel kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Näiteks reaaltoiminguga kahju tekitamine. Vastavalt põhiseaduse §le 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Õigus- ja reaaltoimingute eristamise peamiseks kriteeriumiks on seega suunitlus. Õigustoimingute otseseks eesmärgiks on õiguslikud, reaaltoimingutel faktilised tagajärjed. Oluline on eristada ka avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke reaaltoiminguid.