Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
" (JUNG 1977:309)
Viimast lauset võib lausa pidada Jungi kui mõtleja üheks kõige olulisematest kreedodest.
Sama mõtet on Jung veel tabavamalt väljendanud ka teisal.
,,Ilma inimese mõtiskleva teadvuseta on maailm hiigelsuur tähenduseta masin, sest meie
kogemuse kohaselt on inimene ainus olevus, kes üleüldse on suuteline mingit tähendust
märkama." (LAMMERS& CUNNINGHAM 2008:236)
Ilmselt on taoline ratsionalismi kriitika samuti põhjendatud, arvestades olukorda
reaalteaduslikus mõtlemises ning sellest mõjutatud inimeste suurt hulka. Tänapäeva vaimule ei
teeks ehk üldse paha pisut idealismi suunas tagasi minna. Paljud nähtused, mida reaalteadused
ei suuda selgitada, leiaksid vast sel moel koha ja selgituse. Kui maailma olemasolu on
sõltuvuses selle vaatlejast, siis Jungi järgi ei ole täiuslik objektiivsus üldse võimalik. Sarnaselt
hilisemate postmodernistidega rõhutab ka Jung uusaja filosoofias äratuntud tõsiasja, et