Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Jumalale mingit erilist vastast, kuid immanentses maailmas on ta peaaegu et ülekaalus. Antud
vaade võimaldas kindlasti seletada tolleaegsele inimesele teda ümbritseva häda ja viletsuse
põhjusi ning andis lootust, et see ükskord lõpeb. Sellise lähenemise puhul võib aga kaasaja
inimesel tekkida vastuväiteid, kuna metafüüsiline ehk abstraktne ning empiiriline ehk vahetult
kogetav on liiga lahus. Kuna reaalteaduslik maailmavaade püüab rõhutada empiirilist poolt, on
empiiriline lähenemine paljude jaoks esmaoluline. Nii tekibki küsimus, et mis on inimese jaoks
olulisem reaalsus: kas abstraktne transtsendents, mida ta ehk kordagi elu jooksul ei koge, või
vahetult tunnetatav maailm? Pigem peetakse reaalseks vahetut maailma, teispoolsust aga
illusoorseks. Kui aga vahetult kogetav maailm on Kurja võimuses, siis ei saa rääkida isegi
enam dualismist, vaid kogu olemasolev tundub sellisel juhul kuri.