surmavaheline seos. Näiteks, paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võib probleeme tekitada. See on virtuaalmaailm, kus inimene võib luua endast vastandliku pildi, sellise kes ta tegelikult ei ole. Inimese fantaasia võimaldab kõike - muuta ennast kuulasks, targaks, ilusaks ja huvitavaks. Nimetatud paeluv võimalus on üks põhjustest, miks inimesed suhtlevad pigem jututubades, kui silamst-silma. Eriti ohustab reaalsustajuta keskkonnas rändamine või anonüümne suhtlemine lapsi ja noori. Paljudel juhtudel pole võimalik suhtluspartnerit määrata ja see ongi ohtlik. Virtuaalmaailm on võluv, sest selles võib sukelduda mängudemaailma, mis tundud kaasakiskuv ja salapärane. Mängus võid olla kes iganes soovid ja teha seda, mida tahad. Mänguelu kisub endaga kaasa, kuid ei asenda maailma, kus päriselt elad. Inimestele meeldib mängude lihtsus ja see, et pole vajadust mõelda igapäevastele muredele
kergesti seostuda kurikuulsate sarimõrvaritega. Eriti kuna meediakajastuses käivad sõnad "psühhopaatsus" ja "tapja" tihtipeale käsi-käes. Sellest hoolimata võivad psühhopaatsed indiviidid olla vägivaldse minevikuta ning süüdimõistmata. 2. Psühhopaatia on psühhoosi sünonüüm. Tulenevalt arvatavasti sõnade "psühhopaat" ja "psühhootiline" sarnasusest eeldatakse, et psühhopaadid on ebaratsionaalsed ning reaalsustajuta. Mõnikord võivad psühhopaatilised iseloomujooned esineda koos psühootilisuse sümptomitega, kuid tavapäraselt erinevad psühhopaadid tugevalt psühhootilistest isikutest. Enamasti on psühhopaadid ratsionaalse mõtlemisega, viirastusteta ja orienteeruvad oma ümbruskonnas hästi. Lisaks on indiviidi, kes panevad toime kuritegusid, peaaegu alati teadlikud, et nad on midagi valesti teinud. 3
annaabi.ee 
