"reaalsuskonventsioonidest" - 1 õppematerjal

Üldine Teatriajalugu II

Umbes kuni 1915 laenas film põhiliselt teatrist: vaatustesse jagamise, misanstseenilised konventsioonid, loo jutustamine, näitlemisviis, muusika kasutamine (mängiti laval ekraani ees). Filmitegijad vaatasid teatrile kui madalamale kunstile; film populaarsem, haarab masse. I MS lõpuks oli tehnika nii kaugel, et film levis järjest laiemalt. 20ndatest 60ndateni mõjutas film juba teatrit. Filmikunst populariseeris teatri avangardseid voole. Sooviti luua tinglikumat teatrit ja eemalduda reaalsuskonventsioonidest: filmis hüpati erinevate tegevuspaikade vahel ja montaaziga loodi tegevuspaikade illusionismi. Ka publik hakkas ootama ebakonventsionaalset kujutust laval. 20ndatel kasutati laialdaselt uudset tehnikat: valgustus, elektri vaba levik ja võimalused. Filmi mõjul hakkasid näitlekirjanikud kirjutama lühemate stseenide ja vähema dialoogiga näidendeid. Metropolides said loomeinimesed tegeleda paralleelselt teatri ja filmiga (Berliin, Pariis, Moskva).