Mehis Heinsaar
Samal ajal
on need oma siiruses just nagu "esimesed novellid", sellised, mida pole varem kirjutatud.
Lugeja vajab siiski viiteid ja selles mõttes loovad mõisted nagu absurdism või sürrealism
vähemalt mingi asjakohase häälestuse. Olulisem viide oleks siiski maagiline realism. Sest
üldiselt ei aktualiseeru Heinsaare novellides mitte niivõrd iseäralikud tegelased ja veidrad
süzheejoonised, vaid kogu kummaline reaalsusekujutus. Me viibime esimesest leheküljest
kuni viimaseni selgesti "maagilises" reaalsuses. See on tõelus, kus kõik on elav, kõik piirid
ületatavad ja kõik seosed võimalikud. Seejuures ei paku Heinsaar oma maailma välja
kavala nihestusena, vaid loomuliku ja konkreetse reaalsusena. Pea igas palas leidub
viiteid, et kummalised asjad sünnivad Eestis. Näiteks Tartu Supilinnas või Taageperas,
mille argireaalsus on tuntav läbi fantaasiamängude. Ja novellis "Esimese eestlase