Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
kirjeldada, aga vähem on osutatud tähelepanu sellele, et enesepeegelduslikkus jätkub
järgmistelgi astmetel. Sinna ei pääse muidugi ikkagi muudmoodi ligi kui keele kaudu,
vaadates, milline on kirjeldusi loova teksti ja kirjeldatava suhe.
Kruusa "minas" ei tohiks nagu kahtlusi olla: seesama kordumatu keel ja kirjaviis ütleb
lugejale kohe, et "nii kirjutab Kruusa", samuti on ilmne, et kõik raamatus reflekteeritud
nägemised-tajumised koonduvad ühte kindlasse punkti, mida reaalsusefekti arvestades võiks
siis ka tõlgendada punktiks "kus asub Kruusa".
Kruusal on kogu aeg oluline kontakt lugejaga. Mõtleb sellele, et teks jõuaks lugejale pärale.
Võib isevärki asju välja mõelda, aga kui keegi üldse enam ei loe, siis pole huvitav.
Kruusa luules pole kirjavahemärke ega suuri algustähte. Klusiili õigekirjutust ignoreerib või
teeb omamoodi, nt ,,tingimatta". Ebaregulaarselt lisab teksti häireid, millele pole loogilist
annaabi.ee 
