Marie Curie
Pierre pühendas palju aega tütarlapsele, kes ilmutas oma vanuse kohta erakordset
teadmishimu ning arenes vaimselt oma eakaaslastest kiiremini. Kui tüdruk oli 8-
aastane, hukkus isa Pierre ning lapse eest kandsid hoolt ema ja vanaisa, doktor Curie.
Ema oli sageli laboratooriumis ning seepärast saigi tema lapsepõlvemängude
kaaslaseks ja esimeseks õpetajaks vanaisa, kes kasvatas Iréne'is vaimset
tasakaalukust, optimismi ja vaieldamatut reaalsusearmastust. Doktor Curie õpetas teda
loodust armastama ja vaimustus koos temaga kuulsatest kirjanikest. [9 ,10]
Kuna ema ei tahtnud Iréne'i tavakooli panna, organiseeris ta ise kooli, kus andsid
tunde lisaks temale ka teised Sorbonne'i professorid, kelle lapsed seal õppisid. Kool
kestis kaks aastat, siis läks Iréne kolledžisse, mille jõudis lõpetada just enne sõja
algust. Seejärel läks neiu oma emale appi, sõites temaga kaasa röntgenaparaate üles
panema ja tutvustama