Kommunism
sotsiaalteadustes kui ka tavakeeles
Nõukogude Liidu ning pärast II
maailmasõda tekkinud reaalsotsialistlike
riikide ideoloogilise dogmatismi ja
totalitarismi ning Komiternis teostunud Stalini ja NLKP ülemvõimu sünonüümiks.
Trotski järgi tekkis Stalini ajal "uus privilegeeritud kiht (...) mis võimu järele janunedes, eluhüvede
järele janunedes kardab oma positsioonide pärast, tunneb hirmu masside ees ja vihkab kohutavalt
igasugust opositsiooni."
Nõukogude Liidus ja teistes reaalsotsialistlikes riikides ja kommunistlikes parteides nimetati oma
kriitikat stalinismi aadressil pärast NLKP 20.kongressi 1956 isikukultuse kriitikaks. 1970.aastatel ja
pärast 1989. aastat räägiti stalinismist ka eurokommunistlikes ja postkommunistlikes parteides
stalinismist, kuigi sellele mõistele ei antud selgepiirilist ajaloolist, teoreetilist ega poliitilist sisu.
Stalinism on marksismist ja leninismisist lähtunud ideoloogia ja poliitika ning (Jossif Stalini)
terrolistlik diktatuur.