Eesti kirjanduse ajalugu II
Ekke Mooris
tulevad Ibseni jooned välja. Samuti pakub Vaiksoo, et võiks lugeda nagu arengulugu
aastaegade arenemisega areneb ka Nipernaadi kuju romaan mis liigub kevadest sügisesse.
Ka on võimalik lugeda kui ühiskonnakriitilist satiiri (Gailiti jaoks pole see peamine, kuid see
kiht on olemas). Vältimatult aga peame mõtlema selle üle, et mis moodi on või pole
Nipernaadi armastusromaan. Samuti on see lugu, kuidas muinasjutt ja reaalsius ristuvad
Nipernaadi kui muinasjutuvestja. Kahe maailma põrkumisele on ka varasemad tõlgendajad
viidanud. Epp Annus osutab sellele, et Nipernaadi lahendus on see, et Nipernaadi laseb jalga
muinasjutt ja reaalsus kohtuvad ja Nipernaadi lahkub.
Gailiti loominugs võiks värgata seda, et klassikaline periood on ajaliselt küllaltki pikk 20ndate
keskelt 40ndate kekspaigani. (Gailiti läti keeles kukeke).
Iseloomulik tunnus klassikalisele Gailitile