RETOORIKA AJALOOST
Hoolega ettevalmistatud kõnest sai Hurt ette kanda küll ainult kolmandiku, kõne
põhiteesid. Sest tugeva vihmasaju tõttu oli ta sunnitud kõne katkesta. Hoolimata sellest
oli kõne mõju kuulajatele väga tugev. ( Aava 2003: 36)
Carl Robert Jakobsoni ideearendus kolmes isamaa kõnes kaldus subjektiivsusesse- ta
hindas üle oma rahva võimeid ja alavääristas vastaseid. See mõjus efektselt, nagu
demagoogilisele sõnumile omane. Hurda arusaam rahvaste üheõiguslusest oli hoopis
reaalsematel alustel ja sobis eriti väikerahvaste enesekaitseks. Samas süüdistas Jakobson
Hurta liigses leplikkuses baltisakslastesuhtes.( Aava 2003: 36)
Kõnekoosolekud Eesti Kirjameeste Seltsis ning põllumeeste seltsides harjutasid
tolleaegseid kõnelejaid ja kuulajaid populaarteaduslike loengutega , vaidlused Eesti
Aleksandrikooli komiteedes arendasid aga vaidluskultuuri. Nii pandi alus eesti
retootikatranditsioonidele.( Aava 2003: 37)
annaabi.ee 
