Kas Platoni riik on õiglane
tööga hakkama või kellel ei ole haridust, et midagi peale hakata. Kõik alustavad võrdselt
tasemelt, võrdsetes tingimustes ning loovad iseenda selleks, kes ta olema pidi, just nagu
tänapäeva maailmaski saavad osadest ehitajad, teistest raketiteadlased. Platoni riigi
ebaõiglusest rääkides on diskrimineeriv see, et peab abielluma teatud vanuses, saama lapsi, ja
olla selline nagu ette nähtud. Selles riigis ei saa olla inimesed päriselt need, kes nad olla
tahavad.
Kui vaadata reaalsemast vaatepunktist tänapäeva maailmast, siis pole siin miski lihtne, igal
pool varitsevad meid takistused, mis vajavad ületamist ja probleemid lahendamist. Kui Platoni
ühiskonnas oli kõik ideaalne siis siin on kõik risti vastupidi. Alustades kasvõi inimesest, kelle
üheks osaks on ahnus, kadedus ja võimuiha. Igaühel on selle osa suurus muidugi erinev, kuid
kõigis on see olemas. Samuti mõtleb iga noor mida oma tulevikuga peale hakata.