Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Mida
kauem on mõisas tööl, seda väiksemaks jääb kontakt külaga.
Hübriidistumine ei pruugi olla pealesurutud, vaid vabatahtlik ja teadlik. Küsimus pole ainult
alamseisuses, hübriidsus mõjutas ka kõrgemat seisust. 20.saj leidub mõisniku kõrgema seisuse
ambivalentset olekut.
J. Pärna „Must kuub“ – üks hübriidsuse tekkimise kanal võib olla abielu ja selle võimalikkus eriti
19.saj I poolel, mil abielu on reaalseim viis seisuspiir ületada. Nt abielu saksa naisega (Kreutzwald,
Vilde, paljud kaupmehed). Unduski järgi on eesti kirjanduses neid süžeesid, aga see suhe toob alati
kaasa probleeme. Abielu toob endaga kaasa identiteedi lagunemise, on ambivalentne ruum.
Segunemise, mitmevalentse identiteeti näitab „Bob Ellerhein“ Maximilian Põdder (realistlik +
idealistlik-romantiliste joontega), kus hübriidsus väljendub nimedes. Kitzberg toob sisse