Populaarkultuuri teooriad
Adorno järeldus kultuuriproduktsioon
muudab järjest enam meie fantaasiaid(reaalsuseks).
Herbert Marcuse
Marcuse leidis end ühel hetkel kontrakultuuri keskelt.
1929 "tsivilisatsioon ja temaga rahulolematud" S. Freud Marcuse kommenteeris seda.
Marcuse tahtis leida uut teed, millega maailma muuta. Arvas, et kapitalism toimub
suurepäraselt.
Kaks peamist teost:
1955 "Erose tsivilisatsioon"
1964 "Ühemõõtmeline inimene"
Marcuse Freud'i käsitlus:
Mõnuprintsiip vs reaalprintsiip. Nauding ja mõnu pole absoluutsed. Naudingu printsiibi
järgimine on selline, mis satub kogu aeg konflikti. Kui inimene oma ihasid järgib, siis
loodusseadus(nt meie keha hirmud) takistavad seda. Tsivilisatsioon on loodud inimeste
kaitseks, et inimesed ei saaks kogu aeg oma ihadele järgi anda. Marcuse räägib, et meie
ühiskond elab puuduses, me ei ela paradiisis, me ei saa rahuldada kõiki oma vajadusi.
Reaalsusprintsiip on vastuseks sellele puudusele vms. Kõik ei saa oma ihasid täide