Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.
Saksimaa-Preisimaa-Hispaania-Prantsusmaa.
Sõja käivitas Preisi kuninga Friederich Wilhelm II (Suure) Hohenzollerni (1712 –
1786) üllatuslik otsus hõivata 1740 detsembris Austriale kuulunud Sileesia (I Sileesia
sõda 1740 – 1742), mis tabas ülejäänud Euroopat ootamatult.
Preisimaad peeti sinnamaani siiski teisejärguliseks riigiks, ehkki armee oli tugev (juba
FW I oli alustanud riigi militariseerimist). Friederich lähtus seejuures puhtalt
reaalpoliitilistest kaalutlustest.
Friedrich pakkus Maria-Theresiale, et ta võib Sileesia ära osta, kuid viimane keeldus,
lootes teiste suurriikide toetusele. Ehkki Friedrichi tegu mõisteti moraalselt hukka (Louis
XV nimetas teda narriks), ärgitas see ka teisi Euroopa liidreid rõhutama pretensioone
Habsburgide pärandile. Esmalt nõudis Baieri Karl Albert Böömimaad ja Austriat, siis
Hispaania Philippe V Toskaanat ja Parmat. Prantsusmaal kaotas territoriaalset