Õigusfilosoofia ajalugu
nonkonformistidega), kodanlusega. 1679-1681 võitsid viigid kaks korda valimised ning kaks
korda püüdsid veenda kuningat loobuma pärilikkuse põhimõttest, et vältida katoliiklase
tulekut võimule.
Toorid olid selle vastu (hoidsid kuninga poole). Toorid olid seotud maa-aadliga, inglise
kirikuga.
Tol ajal ei olnud veel tegemist kaasaegses mõttes poliitiliste parteidega (registreeritud
liikmeskonna, partei-lojaalsuse jms).
Traktaatide reaalpoliitiliseks eesmärgiks oli seista parlamendi õiguste eest kuningavõimu vastas.
Põhimõtteliselt oli Locke siis sellise seltskonna eestkõneleja, kes kartsid katoliikliku pärija
võimuletulekut.
Vastaspoole konservatiivid äratasid ellu Filmeri traktaadi monarhiast ja kaitsesid sellega
kuningavõimu.
Charles II saatis parlamendi laiali 1681 ning kuni aastani 1685 oli riigis monarhiline autokraatia
(ehk ümberöeldult absoluutne monarhia). Algernon Sidney, kelle mõtted liikusid samas suunas kui