Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816
vabastamise. Talurahva olukorrale tähendas see mõistagi suurt tagasilööki, ent on
vähetõenäoline, et talupojad seda endale teadvustasid: pärisorjusest vabastamisele kohe
järgnenud näljahäda ja Põhjasõda ei olnud lasknud Rootsi krooni poolt kavandatud reformidel
õieti rakenduda. Samas oli Rootsi aja lõpus toimunud maade hindamine ja talupoegade
koormiste kindlaksmääramine suures osas kehtiv ka 18. sajandi esimesel poolel, mil
talupoegade reaalkoormised põhinesid endiselt Põhjasõja-eelsetele vakuraamatutel. Siiski
kujunes 18. sajand pärisorjuse täieliku domineerimise ajaks Eesti aladel. Sarnane talupoegade
isiklikult pärisorjuslikule sõltuvusele ja teotööle tuginev nn. Gutsherrschafti süsteem kehtis
veel mitmes Ida- ja Põhja-Saksa piirkonnas, omandades näiteks Mecklenburgis, kus
mõisnikud põllumajanduse intensiivistamise käigus talumaid mõisamaadega liitsid ja
annaabi.ee 
