Vanemates klassides võidi süvendatult õpetada humanitaar-, reaal- või rakenduslikke aineid. Gümnaasiumid jagunesid omavalitsuste või riigi ülalpidamisel olevateks avalikeks ja erakoolideks. 1934. aastal jagati keskkool 5- klassiliseks progümnaasiumiks (4-klassilise algkooli baasil) ja 3-klassiliseks gümnaasiumiks. 1937.aastal loodi progümnaasiumi programmiga võrdsed 3-klassilised reaalkoolid, millele järgnes gümnaasium. Osa seniseid gümnaasiume kujundati ainult reaalkoolideks või progümnaasiumideks. Nimetused eriaegadel 1919-1920 Haapsalu Gümnaasium 1920-1923 Läänemaa I Eesti Segagümnaasium 1923-1938 Läänemaa ühisgümnaasium 1934-1936 Läänemaa Keskkool 1937-1940 Haapsalu Gümnaasium ja Progümnaasium 1940-1941 Haapsalu Keskkool 1941-1943 Haapsalu Gümnaasium Rahvusarhiivi fondiloend 1. Lõpueksamite protokollid ja eksamitööd 1924 2. Eksamiprotokollid ja -tööd 1925 3. Lõpueksamite protokollid, õppeprogrammid 1926 4. Õppekavad
kokkutulek Eestis. ,,Reaali päevad 91". Taastati kooli lipp · 1993 Taastati poiss · 1994 Moodustati Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts · 1998 Ernst Peterson-Särgava ausammas paigaldati ümber kooli ette · 1999 Kooli peahoones alustati kapitaalremonti Reaalkool tsaariajal Teaduse ja tehnika areng nõudis muudatusi ka kooliprogrammis. Esimesed uut tüüpi koolid klassikalise gümnaasiumi asemel tekkisid Austrias ja Saksamaal. Neid nimetati Reaalkoolideks ja seal õpiti rohkem mat,füs,joonest,keemiat. 1860-ndail hakati neid rajama ka Venemaal. 1875 TLV esitas kubernerile palve uue kooli tegemiseks. Vaidluse Tln ja Trt vahel lõpetas keisri otsus kool rajada Tallinasse. 1881 alustas kool töö, aadressil Lai tn 49. 1884 valmis hoone, see oli I spetsiaalseslt ehitatud koolimaja. 1884 on kinkinud lapsevanemad Reaalkoolile ka Reaali lipu. Reaalkooli õpilased, direktorid, õpetajad Direktorid: 1881 1890 Peter Osse.
annaabi.ee 
