Eesti Uusaeg
Prantsuse ja heebrea keel, laulmine ja
võimlemine olid vabaained. Õpetajaskond oli peamiselt Saksamaalt. Koolidele ehitati
ajakohased hooned, õpetajate palgad olid korralikud, mis võimaldas palgata isegi
ülikooli õppejõude. Õpetajad olid sageli kasutavate õpikute autorid. 19. sajandi keskel
vähendati keskkoolides ladina ja kreeka tundide arvu ning suurendati vene ja saksa
keele, ajaloo ja matemaatika osatähtsust. Tallinnas (1880) ja Tartus (1881) asutati
reaalkoole. 1887. aasta algul oli Eestis 29 avalikku/erakätes keskhariduskooli kokku
4510 õpilast.
Tartu ülikool: Kuni venestusajani oli korralik saksa keelne õppeasutus, maailmas
väga tuntud ülikool. Kõrge tase, oli väga palju professoreid, keda hinnati mujal
Euroopas. 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool kui üleriiklikult väljapaistev
teaduskeskus etendas vahendajarolli lääne ja vene teaduse vahel. 1820. a keiser
kinnitas Tartu Ülikooli uue põhikirja, mis kehtis kuni 1865. aastani
annaabi.ee 
