Arvuti referaat
oleks võimeline lahendama väga mitmesuguseid teadus- ja tehnikaülesandeid. Firma
IBM nõustus finantseerima arvuti loomist ja loovutas Aikeni käsutusse neli inseneri.
Töö kestis umbes viis aastat ning 1944.aasta augustis anti Harvardi ülikoolile üle
"Operatsioonide järjestuse automaatjuhtimisega arvuti", mida tuntakse nime all
Mark-I.
3
Reaalarvutite töökiirus oli väike ja nad ei olenud töökindlad. Põhjuseks oli eelkõige
tööelementide- elektronmehanismide releed väike töökiirus ja kindlus; struktuurilt,
samuti arvutuste automaatjuhtimise mooduse poolest kordasid nad Babbage´i
analüütilist arvutusmasinat. Neil oli ka üks ja seesama puudus: ei olenud mälus
salvestatavat programmi. Siiski kuulub ajaloos releearvutitele üsna auväärne koht,