laste eripära
Vaimsus, aurad, nägemused? Need jäävad minu jaoks arusaamatuteks või siis isegi et
vastuvõetamatuteks. Pigem täiskasvanud põgenevad süütunde eest neil on laste jaoks
vähe aega, kohustused, töö, laenud need piitsutavad kogu aeg takka. Lastel on hoidjateks
mitte armsad punapõselised tädid vaid tänav, internett ja TV. Sealt elu õppides ongi peale
kasvamas uus põlvkond indigolapsed.
Kuid - lagem ikkagi reaalajastus ja uskukem, et pilvepealset elu ei ole.
Samas ma ei väsi kordamast niipalju, kui inimesi, niipalju ka arvamusi.
Et oma järeldusi ka mingil määral kinnitada, võrdleksin ma kahte last. Ühel neist on
psühhiaatrite poolt määratud diagnoos.. Teisel neist mitte.
Alustaksin siis kuue aastasest poisist, kelle diagnoos on RHK 10 järgi F90.0 -
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk siis hüperkineetiliste häirete alaliikideks jaotamisel
valitseb ebakindlus