et tugevama toimega. Inimesed räägivad et ,,laksu all" olek on teistsugune kui suitsetades, see on tugevam ja kestab kauem.See on mürgine kuid seda mürki pole palju. Neid võib olla koogis või muffinis. Seda tehakse hoolikalt, et see annaks hea effekti. Tavaliselt panevad need sind tundma kergena, kuid mõju on igale inimesele erinev. Osadele inimestele see ei meeldi, kuid paljudel on seda tarbides hea olla. Inimesed näevad viirastusi, ei tee vahet mis on reaaalne ja aju väljamõeldis, tavalised asjad tunduvad paremad, aeg liigub aeglasemalt jne. Hashishi koogikesed ei tee hingamisteede kahjustusi, neid saab süüa kohtades kus ei tohi suitsetada, hashi koogikesi süüa on kõige tervislikum narkootikumide kasutamise moodus. Hashi koogikestel ei ole sellist asja nagu üledoos. Seda liiga palju võttes on lihtsalt ebameeldiv, kuigi ei tohi neid tarbita alkoholiga. Kus on neid kasutatud ?
emotsioonide äratundmiseks. Vigastused kalduvad vähendama hirmu ja agressiivsust. Singulaatkorteks- selle singulaatkäärul asuva ala aktiivsus sõltub mitmekülgsetest emotsionaalsema väärtusega meeleelamustest (külm, valu, mõnu, hirm jne) olles insulaga koos piirkondadeks suuraju koorel, mille aktiivsus sõltub ilmsemalt sellistest sisetajudest. Aktiveerub ka keskendumisel. 47. Ärevus ja stress Ärevus on kartustunne, mis on põhjustatud välimise või sisemise ohu ootuses, s.t. reaaalne ja teadvustatud ohustiimul puudub. Ärevus on emotsionaalne reaktsioon. Me tunneme näiteks ärevust eksamieelsetel tundidel, suure rahvahulga ees kõnet pidades, minnes töövestlusele jne. Vaatamata tekkepõhjusele reageerite te ärevaks muutumisel füüsiliselt ja psüühiliselt laias laastus samamoodi. Reaalsete ohtude peale ehmudes tekib teil alati sama reaktsioon. Ärevushäire- haigus, kus on ängistus, muretsemine ja