Keemia alused III - protokoll
Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille
käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist.
Näiteks:
2KClO3(s) 2KCl(s) + 3O2(g)
Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii
ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii
lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus
varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega.
Näiteks:
H2(g) + I2(g) 2HI(g)
Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine
kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks.
Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures
molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka