Ludwig van Beethoven
Oma meeleheite valas ta välja 1802. aastal Viini lähistel tervisevetel kirjutatud
"Heiligenstadti testamendis". Selle tema vendadele adresseeritud kirja alguses anub ta mõistmist inimestelt, "kes te mind vaenulikuks, jonnakaks või inimpõlguriks
peate või nimetate". Lõppu on aga lisatud nukker postskriptum: "nagu sügislehed koltuvad ja langevad, nii on... lootus minu jaoks läinud". Ning ikkagi leidis
Beethoven endas jõudu luua oma parimad teosed: võimsa V sümfoonia, kolm krahv Razumowskyle pühendatud keelpillikvartetti ning klaverikontserdi Es-duur.
Algtõuke nendeks teosteks andis kurtuse trotsimine.
Beethoveni taas õitsele puhkenud loomingupalangu viljaks said "kolmanda perioodi" suurteosed, millest mõnigi on leidnud mõistmist alles meie päevil. Kõige rängem
neist on kellpillikvarteti B-duur viimane osa "Suur fuuga", mille mängimist peeti palju aastaid enam-vähem võimatuks. Erilist keskendumist kuulajalt nõuavad ka
annaabi.ee 
