MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE
Suhtlemine dementsusega eakatel tekivad kommunikatsiooniprobleemid, kuna nad ei ole
võimelised lugema signaale keskkonnast või unustavad, mida peaks ütlema. Nad
reageerivad sellele ärevuse, segaduse ja vastuhakuga. Dementsusega eaka patsiendiga ei
ole mõtet vaielda: see ei muuda tema arvamust, vaid tekitab temas pidevalt pahameelt ja
ärritust. Hõlpsam on öelda, et nii mõtled sina, kuid mina ei mõtle sinuga sarnaselt. Hea
oleks püüda muuta jututeemat. (Raynier jt 2006). Õed ja hooldajad saavad vältida
kommunikatsiooni probleeme selgitades asju erinevate sõnadega ja kasutades kehakeelt.
Dementsusega patsiendid vajavad otsest suhtlust, isegi siis kui nad on võimetud ise vastu
rääkima. Õde peab patsiendi poole pöörduma rahulikult ja aeglaselt, vaatama kõneldes
patsiendile silma ja vältima ringiliikumist vestluse ajal. Järsk ja ootamatu pöördumine ning
suhtlus võivad nad muuta dementsusega eaka patsiendi agiteerituks