Vedelikel ja gaasidel puudub jäikus, mistõttu need ei juhi ristilaineid. Erinevalt pikilainetest ei levi ristilained Maa välistuumas, kuna see on vedelas olekus. Seismiline energia levib välistuumas P-lainete näol. o Ristilained levivad üldiselt aeglasemalt kui pikilained. Seega jõuab S-laine seismojaama teisena, pärast P-lainet. (Meenutab mao liikumist) o Pinnalained, mis saavad levida mööda maapinda, on jaotatud Raylegh' ja Love'i laine laineteks. Pinnalained on silmaga nähtavad (maapinna liikumine) ja neid tunnevad inimesed maavärina ajal. Aineosakeste liikumine on suurim just pinnalainete puhul, sellepärast põhjustavad need suurimat kahju. o Raylegh' laine on seismiline pinnalaine, mis levib ainult mööda vabapinda. See on kõige aeglasemalt leviv seismiline laine. Raylegh' laine tekib P- ja S- lainete vastastikmõjul maapinnaga
üleminek). fosforestsentsiga konkureerib kiirguseta relaksatsioon. Fosforestsents on intensiivne madalatel temperatuuridel Molekulide vônkenivood Aatomite vônkumised molekulis on suurusjärk väiksema energiaga kui elektronkatte muutused. Kui molekulil on dipoolmoment, saab tema vônkumisi ergastada elektromagnetilise kiirgusega 1 h k Vônkenivood: E (n ) n = 1 2 2 m Raylegh ja Ramani hajumine: Molekulide elektronkate vôngub pealelangeva elektromagnetilise kiirguse taktis, mis produtseerib hajunud kiirguse. Hajunud kiirguse lainepikkus on vôrdne pealelangeva kiirguse omaga. (Rayleigh hajumine). Kui molekuli polarisatsioon muutub siis 10-6 osa footoneid aga ergastab molekuli teatud vônkumisi ja see avaldub hajunud kiirguse spektris nôrkade spektrijoontena, mis on nihutatud ergastava sageduse suhtes (Ramani effekt).
annaabi.ee 
